Järjekordne kolmetunnine esmaspäev. Nii on ju isegi täitsa tore koolis käia. Kui kuskilt tuleb järjekordne hea uudis, et mõni õpetaja on haige. Ja teine on nõus seetõttu tunni(d) ära jätma.
Õhus on tunda kevadet. Jah, jälle. Ehk seekord tuleb ta päriselt?! Võiks ju. Kevadhommikud on tunduvalt ilusamad. Soe päike paistab tuppa ja ärgata ei olegi nii raske ja hommikukohv maitseb parem. Ja kiirustamine ning teadmine, et ma olen lootusetult hiljaks jäänud, ei häiri nii väga.
"Noorpõlve pidustuste metsik uljus
mu meelde pohmeluse jäljed muljus."
- Aleksandr Puškin.
________________________________________________