Jalutasin läbi vihmasajuse vanalinna koju. Hea on rahulikult jalutada, muusikat kuulata, šokolaadi süüa ja vaadata inimesi, kes paaniliselt kuskilt mõnd katusealust otsivad, et vihma eest varjuda.
Hommikuse sissemagamisega läks hästi - saksa keeled olid ära jäänud. Ma juba mõtlesin, et jälle tuleb mõni põhjuseta puudumine. Õnneks ei. Teised olid kaks tundi koolis passinud sel ajal, kui mina rahulikult kodus hommikukohvi jõin. ^^
"Ma ei saa aru, me elame ühes Euroopa Liidu riigi pealinnas ja meil on SELLISED tänavad?!?"
"G., me elame Eestis."
"No aga Euroopa Liidus oleme ju ikka."
"See on Eesti."