Muutused lõhnavad iseäralikult
ja varsti ei suuda seda varjata ka
kangelaslaipade hapukas hais
ükskõik kui palju neid juurde
ei rapitaks
üles poodaks õhku ei lastaks
laadaplatsidel näidataks…
peeglike peeglike seinapeal…
Mis on teile antud
ja mida te vajate?
Mida te tahate et vajaksite?
Noh, mina seda teile anda ei saa
Ja ei suuda ja ei või ja ei taha.

Ometi lõhnavad muutused
nii iseäralikult
sest seda tunnevad isegi
õllereklaamide ilased isased
ning püksikutemaailma
kepslevad tipsid
kes aias kes aias…
ja nad nutavad kodus padjad
märjaks – suurest õnnest.
Ja nii ongi Rapunsel!
Kasuta ajusid!
Kui juuksepalmik toimib
ühtpidi köiena
teeb ta seda ka teistpidi
ja usu mind – armastusega
pole sellel mingit pistmist.
Täpselt nagu seitsmeks
tükiks rebitud kangelaselgi,
Kelle soolikadki
puudeokstesse mässitud.
Et ikka meeles püsiks –
kui palju ta kannatas
Muidugi vajavad kõik õnne
ja loomulikult läksid
nad seda otsima.
Mis siis juhtus? Nad kaetati ära!
Ristteel seisis musta sametisse
mässitud kurikael.
Suur kukkur kulda
küljepeal kõlksumas.
Püüdes aimata individuaalse
lähenemise käitumismudelit.
Kõigutas silme ees võlupendlit
ja ütles – Sul on valida
kolme unistuse vahel.
Lähed vasakule, saad tõlla.
Lähed paremale, saad lossi.
Lähed otse, saad ordenid rinda.
Mul on valida
kolme unistuse vahel!!!
Pista oma pensionisambad
ja mida tead sina minu unistustest.

Kuid selles on teil tuline õigus.
Egotsentriline kangelane
peab surema!
Ainult et sedapuhku
loomulikku surma ja lõplikult
ning siis räägime
uuesti unistustest
ja muutustest mis juba
lõhnavad nii iseäralikult.

Sven Kuntu