See, et Tartu on heade mõtete linn, peab paika. Sest seda ta ju ongi. Seal on hea.
Aga noh. Kolme autoga Tartusse, Krooks, vein Pirol, Zavood ja mõned muud käigud ja oligi aeg tagasi tulla. Seekord ühe autoga.
(Eilne päikeseloojang oli kena.)
Nüüd on jälle... Igav ja rutiinne. Varsti lähen ja naudin (hah) koleilusat Tallinna ja vanalinna, istun kuskile ning veedan aega raamatu seltsis.
Vahepeal ma vihkan, kui laulud lähevad mu mõttemaailmaga või parajasti valitsevate tunnetega kokku; valus on.
Tahan, et see oleks täpselt nagu mõnes heas raamatus või filmis! Aga fakk, nagunii ei ole, sest juba üks asi on hoopis teine ja valesti. Katsuks rohkem reaalses maailmas elada, tuleks kasuks ja ei saaks nii haiget kogu aeg. Aga igapäeva probleemide ja murede eest on nii neetult hea filmimaailma põgeneda või kirjandusse sukelduda.
________________________________________________