Hommikul ärkad telefonikõne peale, pobised midagi ja seepeale paned telefoni hoopis hääletuks, et rahus edasi magada. Hetke pärast on uus kõne. Olgu, ärkad ja lähed õue. Soe, palav. Käid läbi Citypub'ist (hea konditsioneeriga koht!) ja lähed kinno (veel üks hea konditsioneeriga koht). Ja siis lähed mõnusast jahedast kinosaalist palavasse õue. Mis seal's ikka, suurepärane idee on ju minna Reval Cafe terrassile mahla jooma. Päike kõrvetab! Ujuma? Mõeldud-tehtud. Bussisõit Piritale oli tappev. Aga teadmine, et õige pea saab jahutavasse vette, aitas selle sõidu üle elada. Ning ei, ei käinud rannas, Pirita jões hoopis. Vähe rahulikum ja vähemrahvastatud koht. Paljajalu metsavahel käbide ja okaste peale käia ning pärast kõrvetaval asfaldil ei ole vist parim idee. Ja see ei olnud veel kaugeltki kõik. Pärast läksin veel korraks jalutama, poole jalutuskäigu pealt võtsin plätud jalast ja pistsin kotti. Nüüd vist mõneks ajaks aitab jalgade tapmisest.
---
"Красивая девушка. Eesti keeles või? Ilus inimene."
Tropimagnet, ma ütlen.
---
Juba mõnda päeva on pea jälle halbadest mõtetest tühi ja üldse kuidagi kerge on olla. Sisemist rahulolu ja harmooniat enam nii palju ei ole, aga siiski on üpriski hea olla. Rahulolu vähenemine on märk sellest, et halvad mõtted hakkavad tagasi tulema. Aga ehk nad nii pea ei tule.
________________________________________________