Mõnes mõttes on isegi hea terve päeva kodus istuda. Või noh, enam-vähem. Minu väljas käimine piirdus väikese jalutuskäiguga pargis ja poes käimisega. Ostsin selle suve esimese arbuusi.
Kuigi, vahepeal on küll üpris lootusetu tunne. Ei oska enam midagi peale hakata. Ja siis lihtsalt istud voodi peal ning ootad, et midagi juhtuks. Aga ei juhtu.
Ma olen täna ära vaadanud kolm filmi ja GTA's lugematul arvul autosid sodiks sõitnud. Rikaste linnaosas on head teed, mäed-värgid, saab
stunti teha.
---
Joon Hellemani õllekannust kokakoolat.
---
Kõik on sinus eneses kinni tegelikult. Sinu mõtlemises ja selles, millisea sa maailma näed ja tajud.
Aga ära minna ei julge. Mingid pisiasja hoiavad kinni. Pisiasjad, mis annavad elujõudu. Neid ei ole palju, aga siiski piisavalt palju, et mitte ära minna, sest sa tahad neid asju näha. Need asjad on liiga head, et neid igaveseks hüljata.
Ent ometi tundub ära minemine nii ahvatlevana. Ma küll ei tea, kumb ära minemine. Üks on praeguses olukorras küllaltki raske ja võimatu, teine lihtne ja valus. Mitte minu jaoks. Või siiski. Kõik need asjad jääksid teise puhul nägemata-tegemata.
Mõtle vähem.
---
Ma ei julge seda lugeda. Ta on postkastis olemas. Eilse kuupäevaga. Aga ma ei taha teada, mis seal on. Kurat, toimi veel hetkeemotsioonide ajel. Samas, ta ju ei tea, kes selle nime taha varjus. Nii et tegelikult pole põhjust midagi karta. Kogun julgust ja ehk siis loen.
---
Ma ei tea, ma olen segaduses jälle. Üks osa minust tahab üht, teine ei taha; teine tahab muud, teine kardab. Pean iseendas selgusle jõudma; iseendaga ära leppima.
---
Hetkeks oli mingi inspiratsioonipuhang päeval. Tahtsin kirjutada. Mõtlesin, et ehk peaks selle oma kõige esimese ja väga vana idee siiski teoks tegema. Kirjutama sellest. Aga alustamine on alati nii raske. Eriti veel, kui on sada mõtet peas ja tahaks need kõik kohe ja korraga kirja panna. Siis ei tea, millest alustada. Tolle kirjaga läks küll kiiresti. Aga see oli ju kõigest kiri, siinkohal mõtlen ma midagi pikemat.
---
Vahepeal tahaks karjuda, et jätke rahule ja laske mul olla. Kuskile ei saa minna ega midagi teha, ilma et keegi kohe sellest ei teaks. (Peaaegu.)
________________________________________________