Minu jaoks lõppes Folk juba eile õhtul. Ma vist ei oleks suutnud veel ühte ööd telgis magada. Kõik kohad valutavad sellest kõval maapinnal magamisest. Ja padja puudumisest. Ja ega tegelikult eriti magada ei saanudki, öösel oli jahedavõitu, hommikul palav, seega sai poolunes telgis vedeletud. Ja telklas käis 24/7 elu, niiet vaikust ja rahu seal polnud. Koju tulles sai see-eest kõik tasa tehtud. Sai end korralikult pesta ja poole päevani magada jälle.
Terve Viljandi oli tuttavaid täis. Nagu arvata oligi. Ja sõbralikke võõraid. (Okei, leidus ka erandeid, näiteks too veider
swedish guy, kes juba rongis suhelda üritas ja kellel oli lilleline telk.)
Vihmaga paljajalu ja sall peas ringi käia on ka põnev muidugi. "Nunnad hoos", nagu keegi selle peale ütles. Aga me nägime sealt läbi ja meil oli lõbus. ^^
Mulle ei meeldi sellised situatsioonid, kus keegi ütleb tere mulle ja mina ei suuda meenutada, kellega tegu on. Isegi peale piinlikku nimeküsimist ei suuda tihtipeale meenutada, et kust ma teda tean. Viimasel ajal juhtub seda natuke liiga tihti.
Järgmine kord võtan korgitseri kaasa. Kaks veinipudeli korki on siiani kotis.
Ja Tegelaste Tuba on vist üks kõige halvema teenindusega koht, mida ma tean. "Te juba tellisite ju!" Nad peaks just õnnelikud olema, et keegi juurde tahab tellida. Aga kohv vähemasti oli hea ja odav, muidu küll sinna nii mitu korda uuesti poleks läinud. Kohvi sai ka ohtralt tarbitud, nüüd enam nii väga ei tahagi. Kohv ja tühi kõht ei ole eriti hea kooslus.
Ugalas toimuvad kontserdid olid veidrad. Anu Tauli ajal polnud nii hull, aga Rein Rannapi ja Tiit Kikase ajal pool saali magas. Tuleb tunnistada, et ka mul vajus silm kinni, sest võrreldes telgiga oli seal ju nii hea - pehme, soe, mõnus muusika taustaks. Kellaaeg oli ka küllaltki hiline juba. Aga noh, pärast õues läks uni ära ja sai Kultrahoovi edasi liigutud.
Kätt randmest keerata on ikka natuke valus. Aga mitte nii valus enam. Loodetavasti läheb lähipäevil üle.
Ta ei helistanud mulle kordagi nende kolme päeva jooksul. Nii hea oli. Oleks siin Tallinnas ka selline vabadus. Oeh.
Rongisõit koju oli nukker. Kohati nagu ei tahtnud, sest vabadus ja folk ja inimesed ja kõik jäid ju veel Viljandisse, aga mõte pesemisest ja pehmest voodist tegi asja natuke paremaks.
Kerge väsimus on ikka. Peaks end poodi vedama ja midagi head ostma.
Ühe sõnaga, aitäh, mul oli tore ja järgmine aasta jälle.
________________________________________________