Ma ei saa enam mitte millestki aru. Et mis toimub nagu, miks me enam Tallinnas ei püsi viimasel ajal. Või miks me kogu aeg paduvihmaga kuskile jalutame ja pärast märgades riietes külmetame. Miks me keset ööd paariks tunniks Pärnusse hääletame. Miks tagasihääletamine nii lootusetu on. Koju jõudes oli see-eest nii hea, söök maitses tuhat korda paremini kui tavaliselt ja unenägu oli ka armas. Mis sellest, et ma ainult paar tundi magada sain, et siis uuesti linna minna, üks vein ära lahendada ja lennujaamas käia ja bussiga mõttetult sõita ja üldse igal pool. Aga ei, ma ei kurda, vähemalt on elu.
Kuidagi hubane õhtu on. Õues läheb nii vara pimedaks ja natuke talve tunne tekib. Kohvitassiga mööda korterit ringi kõndida, lehte lugeda ja süüa teha... vahepeal on nii hea.
Tahaks jälle öelda, et ma nüüd paar päeva püsin kodus, aga ei saa. Ma juba lubasin.. Ja tegelikult hakkab see mõte mulle vaikselt meeldima, sest ma pole teda ilgelt ammu näinud.
Esmaspäevaks on vaja suurt hulka positiivsust, aga ma ei usu, et sellest kasu oleks. Tõenäoliselt mõte sellest suurest kollasest majast, varasest ärkamisest ja alati positiivsetest inimestest rikub nagunii kõik ära. Ma ei taha ju.
Tanel Padar & Maarja Liis Ilus - Mu Käed Sinu Poole, nii ilus on.
________________________________________________