Tujukõikumised. Tervise kõikumised. Hea-halb-hea-halb...
Eriti lahe on sellisel hommikul, kus sa oled niigi peaaegu kokkukukkumise äärel, avastada, et toit on halvaks läinud. Umbes kolm esimest tundi möödusid koolis sedasi, et ma ei saanud enam mitte millestki aru, et kus ma olen ja mis toimub üldse. Ei suutnud endale teadvustada. Maailm keerles mu ümber, mina seisin abitult seal keskel. Kõik justkui rääkisid midagi, aga see oli taustaks ja läks kõrvust mööda. Ja siis ma sain lõpuks natuke süüa ja sõna otseses mõttes õgisin need saiakesed ära, eriti parem ei hakanud tegelikult.
Koju jõudes ma lausa rõõmustasin, kui kraadiklaas näitas 34.8 asemel 36.1. Noh, nüüd langes jälle. Peaks vist sööma?
Mind ootab veel ees meeldiv(hah) öö Balzaci ja tema "Šagräännaha" seltsis. Kohvi ja kofeiinitablette on suurtes kogustes, saan hakkama.
________________________________________________