Mul on vastikut lagritsamaitselist köharohtu. Ja kergelt lagritsa maitsega kurgupastille ka. Ja kohutava maitsega organismi üldtugevdavad tabletid. Ja vastik taruvaigu maitsega kurgusprei. Haige olla on tüütu.
Ma olen siiani ilusti hakkama saanud, aga miski mu sees ütleb mulle järjepidevalt, et ma ei saa hakkama, ma ei suuda, ma ei jõua. Tubli ja hea olla on tüütu.
Ma vist natuke igatsen halba. Sest et imelik on vähe vinguda (teatud teemadel). Imelik on end mitte magama nutta. Imelik on mitte laamendada. Kõik on nii kuradi imelik ja vale. Otseselt midagi head ju ka pole. Okei,
no whining, manan taas hea näo pähe hoolimata kehvast tervisest.
Ja tõesti, asju, mis on nii-nii kindlad, peab varjama ja neist ei tasu rääkida, eksole? (: Rumalad.
kui pühapäev on lõppemas
ja algab esmaspäev
piirab hallus sind bussiaknast
tahaks hüüda kõigest väest
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete ...
siis kui reede taas sind ründamas
ennast linna peale sead
kõikjal lõustad ringi kondavad
kahe käega haarad peast ja hüüad
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete värdjad
te olete oi oi oi oi oi oi oi oi aargh!Koer - Pühapäev. See kummitab mind juba mitmendat päeva. Ja natuke on selline tunne küll. Inimesed on värdjad.
________________________________________________