Pool viis. Lõpuks ometi olen ma lugemisega ja märkmetega ühele poole saanud. Nüüd veel muud asjad ja...tahaks öelda, et siis saab rahumeeli magama heita, aga ei, magamisest võin ma täna vaid unistada. Ma küll ei kujuta ette, kuidas ma selle päeva vastu pean.
Üldiselt peaks vist ühe kohvipausi tegema, aknal. Ma olen nii kuradi läbi omadega.
________________________________________________