Nii veider. Kuidas üks päev on ta nii-nii halb ja viskab kodust välja, järgmine päev peaaegu et hea isegi. Tulin koju ja siis ta veenis mind, et ma tuleks sööks tema juures. Rääkisime pikalt ja ta ei öelnud ühtegi korda midagi otseselt eriti halba. Nii võiks kogu aeg olla. (Ehk on asi selles ka, et ta ülehomme ära sõidab.)
Ja ma peaaegu armastan seda vaatepilti, mis praegu e-koolis on. Siiralt. Kõik on hästi. Uneaja arvelt õppimistest on kasu olnud. Ja selle kõige juures kõige raskem ongi ärkamine, sest koolis on mul isegi pärast paaritunnist (või magamata) ööd tohutult energiat.
Sellised vabad tunnid, nagu täna oli, mulle lausa meeldivad. Patrickus on igatahes etem kui pagarites. Ja üleüldse, kõik on nii veider, hea-veider. Inimesed on veidrad.
________________________________________________