________________________________________________
I need some sleep.
teisipäev, november 28, 2006

Hommikud on jätkuvalt nüristavad, eriti siis, kui aeg märkamatult eest ära jookseb ja võimalik uneaeg muudkui kahaneb.

Klassikirjandi kirjutamine läks mul seekord üllatavalt hästi. Ei vahtinudki tund aega tuima pilguga paberit, vaid muudkui kirjutasin ja kirjutasin. Vahepealne õues käimine andis ka inspiratsiooni juurde. Tuli selle elu pikim kirjand.

Vähene uneaeg hakkas vist lõpuks mõjuma ja kõnetehnikas igatahes tekkisid ainult väga vasakule poole mõtted ja ideed.

Pärast käisin korraks kodust läbi, panin asjad ära ja jooksin Coffee In'i ja siis Nukuteatrisse. Peaaegu see mõnus kodune tunne tekkis juba. Algul oli veider, selle aasta vabatahtlikud on imelikumad, aga lõpuks sai nendega isegi veidi suheldud. Noh, homme ehk õnnestub rohkem suhelda, homme olen lõpuks mina ka tööl.
Aga kuna Nukuteatris oli alustuseks mingi eriti igav film, käisin Krahlis söömas. Pärast vaatasin mingit lastefilmi, mis oli suht armas. Aga lõppes järsku ära, mingi katkestus või midagi tekkis, aga ma nagunii jooksin edasi Kinomajja Tommy põrgut vaatama, mis oli lahe. ^^ Välja arvatud see, et mu ees istus eriti pikk mees, kes muidugi pidi oma naise kaisus olema poole ajast ja ma pidin kord ühelt, kord teiselt poolt üritama subtiitreid lugeda ja filmi vaadata. Asja tegi veel eriti mõnusaks see, et mõlemal pool mind istusid küllaltki kogukad inimesed ka. Aga isegi hea, et istuma sain. Saal oli täis, see oli ainus vaba koht. Kuigi isegi kuskil seina ääres istuda oleks vist mugavam olnud. Aga poole filmi pealt minema trügida oleks ka tobe.
Pärast ma kahtlesin veidi, kas minna koju või vaadata viimane film ka ära. Koju ei viitsinud, läksin filmi vaatama. Filmi teine pool mõõdus suht unesegaselt. Sain lõpuks end eriti mugavalt sätitud ja uni lihtsalt tikkus peale.

Koju olin ma sunnitud jalutama suure ringiga tänu Bushile. Bush ei meeldi mulle. 100 meetrit enne kodu küsis politsei mult, et kuhu ma lähen. >.<

Aga hilisõhtune/öine linn on nii kuradi mõnus. Täna oli eriti vaikne, autosid ja jalakäijaid peaaegu polnudki.

Ma olen üks neist laiskadest, kes täna kooli ei lähe. Kui on valida, kas magamata öö ja kool või kaua magamine, siis otseloomulikult valin ma selle teise ja üritan end vahelduseks välja puhata. Ja siis ma jõuan lõpuks poodi ka minna, et koju süüa osta.



// 01:03


muu
Blogger
Site Feed



arhiiv