Vaatasin filmi.
The Descent. Noh, võiks öelda, et nüüd vist mõnda aega õudusfilme eriti näha ei taha. Üldiselt ma ei ole eriti nõrganärviline, aga selles filmis oli küll päris mitu kohta, mis panid võpatama.
Nii väga tahaks maailma eest peitu pugeda, et ei peaks jälle kõiges ja kõigis pettuma.
Tegelikult tundsin ma eile üle pika aja end peaaegu hästi. Aga nii palju siis sellest.
Aeg jookseb eest ära. Unetud ööd juba paistavad.
________________________________________________