Lõpuks ometi on aega, et midagi kirjutada. Kolmapäevast saati oli mingi ringijooksmine kogu aeg. Kogu aeg olid balli proovid ja äärmiselt "sisukad" koolipäevad.
Kolmapäeva õhtul oli teater ka. Enne pisut rummi ja siidrit, veider ärevustunne kõhust kadus ära vähemalt. Aga etenduse vaatamist see küll lihtsamaks ei teinud. Mõnusalt unine olek oli. Etendus oli pooleldi venekeelne ja subtiitrid olid ka imepisikesed, mis tegi nende lugemise eriti tüütuks.
Neljapäeval hakkas lõpuks kohale jõudma, et õhtul on ball. See kõik oli eriti wtf. Mismõttes kooli kõrval viinakoksi segada ja siis seda enne esinemist juua? Mismõttes peale etüüdi välja joosta, šampus lahti ja rahupiipu tegema? Mismõttes õues väga veidrat tangot tantsida? Mismõttes Havana? Mismõttes kell kuus hommikul koju alles? Aga ei, lõppkokkuvõttes oli kõik päris tore, kahju ainult, et ma ise ballist ilma jäin. Polnud absoluutselt aega teiste etüüde jälgida. Kogu aeg oli mingi edasi-tagasi jooksmine. Aga siiani olen vaid positiivset kuulnud.
Reedel sai siis magamata kooli minna ja mingit äärmiselt igavat filmi vaadata. Esimesed tund aega ma pooleldi magasin. Seda tegid ka kõik teised, kes balliga seotud olid. Lõpuks jõudis Triin kohale ja päästis mu igavusest. Pärast kooli istusime tunnikese Patrickus ja läksime Peppersacki jõululõunale. Sattus kuidagi täpselt nii, et eelmise õhtu seltskond oli ühes lauas ja sai igasugu muljeid vahetatud. Hee. Ja siis liikusime Krahli, proovisime saket ja olime muidu toredad. X) Mingi hetk ma sain kodus isegi paar tunnikest magada. Magasin sisse otseloomulikult. Peale seitset olin igatahes uuesti linnas ja siis viis meie tee jälle Patrickusse. Pärast paari siidrit tuli kellelgi idee, et teeks ühed viinad. Nojah, mõeldud-tehtud. Õhtu jätkus igatahes Levikas, mis oli taaskord vägagi veider. Pärast sealt äratulekut jõuti ühisele arvamusele, et mina olen kõige kainem (mismõttes jälle mina?) ja pean teiste keskel kõndima, sest neil polnud samm just eriti sirge. Koju jõudes ma kukkusin voodisse ja jäin sinna päris-päris tükiks ajaks. Hommikul ärgates oli tore üllatus 38.4 palavik.
Ja siin ma siis nüüd pooltõbisena istun. Mitte mingit jõulutunnet pole ja see on ülihea. Siiski oleks vaja lähipäevil terveks saada, sest vaheaeg on ju! Ma ei kavatse ometigi tervet vaheaega kodus istuda. Ainult need pagana pühad.
Last Christmas on kohe kindlasti viimase paari päeva laul. Seda on lauldud nüüdseks küll igal pool. Ja vasakule mõtlemine on ka väga teemas.
________________________________________________