Kella kolmest ärgata on iseenesest ka huvitav. Aga tunne on veidi parem, paar tundi und aitas.
Üritan end nüüd kokku võtta ja mingi kirjandi valmis vorpida siiski. Ükskõik, kui halva, peaasi, et ma need närused 300-400 sõna kokku saaks.
Ja Dorian Gray! Hoolimata sellest, et ma kaks korda lugenud olen, ei mäleta ma pea midagi. Noh, ega kolmas kord uneaja arvelt lugemist paha ei tee ometigi.
________________________________________________