Aina enam hakkab mulle tunduma, et see tõesti ongi mingi tobe needus. Või on lihtsalt mul mingi veider sisemine kell, mis just alati kolmapäeviti just alati kell 7.30 mind äratab. (Ma isegi ei mäleta, et ma oleks hommikul roomanud telefoni järgi, et äratust kinni panna. Aga sellegipoolest oli ärgates telefon voodis. Jälle.) Ja pool tundi on liiga lühike aeg, et alles ärganuna kooli jõuda. Kuidagi jõudsin siiski, kõik tegemised jäid pooleli ja ma praktiliselt jooksin kooli.
Ja sinna siis läks mu keemia õppimine. Aga kokkuvõttes läks hästi, sain kõik tehtud (iseasi kui õigesti) ja poole pinginaabrit tööst ka. Iseenesest on päris huvitav vahepeal kõrval olevat tööd kirjutada. Üritasin sarnast käekirja teha. ^^
Tund-poolteist Patrickus - tõeline tuhatehas. Kehalised humanitaaride moodi.
Laiskusest peaks võitu saama ja produktiivseks hakkama. Viimasel ajal ma muud ei tee, kui passin terve õhtu niisama, söön ja vaatan filme. Täna ma isegi veidi olin produktiivne. Varsti olen veel, kui ma kõhu täis saan ja energiat juurde tekitan. Praegu on jälle suur tahtmine alla anda ja magama minna. Pagana üleväsimus.
Äkki peaks vahelduseks ühe magamata öö tegema? Neljapäeviti on mul ka komme sisse magada. Parem siis juba üldse mitte magada.
________________________________________________