kenad soojad suveilmad. kui isegi hilisõhtul ja öösel võib veel rahumeeli maika väel ringi lipata, ilma et külm hakkaks, siis on ikka mõnus küll. ^^ ja paljajalu vanalinnas on ka hea. (jättes siiski kõrvale fakti, et natuke liiga soe on päeval.)
ma ei saa viimasel ajal inimestest aru üldse. kõik käituvad hoopis teisiti kui tavaliselt. positiivselt teisiti, aga harjumatu on sellegipoolest.
sellise palavusega ei saa korralikult hommikukohvi juua. aga ma joon ikka, sest teisti ei saa, ma ei ärka üles muidu.
tegelikult ei olegi nagu midagi öelda. hakkasin vahepeal arvama, et ka mul on head õnne. et olen õigel ajal õiges kohas. aga tundub, et siiski mitte. ah, jõuab veel. ei lase end ühest pisiasjast heidutada. sest üldkokkuvõttes on viimasel ajal suhteliselt hästi olnud.
täna lähen raamatukokku. eile sai kena pooltund rahva raamatus veedetud ja tekkis isu igasugu häid asju lugeda jälle. veel on viimane võimalus, varsti tuleb taaskord kohustusliku kirjanduse maailma sukelduda. rrh.
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.aeh, nii kena lugu. ma olen seda viimaste päevade jooksul miljon korda kuulanud.
lähedal on lähedus.
________________________________________________