________________________________________________
See on teater su peas. Bordell alateadvuses.
pühapäev, november 04, 2007

"et piinamine on ainult siis piinamine ja alandamine ainult siis alandamine, kui sa valid kannatamise. "

sain end korda ja siis sõna otseses mõttes jooksin jälle samasse kuristikku. mitte küll täielikult, ent piisavalt, et end segadusse ajada. vähemasti oli hommik õhtust targem ja nüüd leian, et mul peaks ju tegelikult päris suva olema. mind nagunii too teema eriti ei huvita. võiks lihtsalt vahelduseks oma vigadest õppida ka, aga nii vist oleks liiga lihtne.

"kui olla jultunud ja maailma vastu ükskõikne, võib saavutada nirvaana."

kahepalgelisus ja vasturääkivus on endiselt toredad, hehe. aga muidu inimesed on ilusad ja head. ikka ja jälle.

"õnnehetke eest tuleb hiljem kallilt maksta."

ilmselgelt vist liiga rummine ja veinine vaheaeg on olnud. polegi nagu midagi kasulikku jõudnud ära teha, plaane oli ju küll ja küll.

"võtame maailma osadeks lahti, kuid meil pole aimugi, mida tükkidega peale hakata."

absoluutselt ei ole tahtmist homme sinna nõmmele ronida ja kõiki neid inimesi näha. oleks vaja veel ühte päeva, et voodis lebotada nii nagu täna. aga mis seal's ikka, tuleb homseks vaim valmis panna.

"kas pole pateetiline, et me ei suuda elada asjade seas, mida me ei mõista. kui me midagi seletada ei suuda, salgame selle lihtsalt maha."

uni on viimasel ajal nii vastikult katkendlik, ärkan juba kuuest ja siis kaheksast ja aina edasi kahetunniste vahedega. seetõttu ei saa aru, mis on reaalsus ja mis uni. vahepeal ei mäleta, kas tegin mingit asja tol hetkel, kui korraks jälle ärkasin, või nägin seda unes. aga vahet vist pole enam, homsest alates ei saa nagunii enam eriti kaua magada. ja seegi on ju tavaline, et ma reaalsusel ja unel vahet ei tee.

"võitlesin kõige v a s t u, kuid ühe rohkem ja rohkem hakkab mulle muret tegema see, et kunagi ei võidelnud ma millegi e e s t."

Palahniuk.



// 19:50


muu
Blogger
Site Feed



arhiiv