poole ööni õppida/lugeda ja siis teada saada, et põhimõtteliselt kõik tööd jäävad ära või lihtsalt ei viitsi teha. ainult minul veab sedasi, eks.
vähemalt sobis esmaspäeval füüsika töösse mew' laulusõnu kirjutada. muud ju nagu eriti ei osanud, omalooming on üldiselt reaalainete puhul tore asi.
pärast kooli isegi jõudsin krahlis ühe tee juua, et siis tööle hulluma minna. päris masendav oli, for real. uni oli tappev ja pidin vene keelt praktiseerima. vähemasti nägi üks tore töötaja seda väsimust ja tüdimust mu silmis ja tegi mulle musta kohvi, niiet pidasin tööpäeva lõpuni vastu kuidagi.
ma ei saa enam üldse aru, kas ma olen ärkvel või ei, kas see on reaalsus või ei...
ma ei oska enam asju märgata.
keha saadab vaikselt signaale, kuidas ta ei pea vastu enam sellisele elutempole ja ebatervislikule eluviisile. alustan praegu oma päevi coldrexi/fervexi, paratsetamooli ja kurgupastillidega, et kuidagi vastu pidada, sest nii neetult halb on olla. täna muidugi on veidi parem, sest eile terve õhtu magasin.
vitamiinidki jõuavad minuni kapslite ja tabletikestena. kohutav.
...ja ongi aeg lipata. hea nägu pähe teha.
________________________________________________