mina olengi see luuser, kes eile jälle kooli julmalt üle lasi ja kella kolmeni päeval magas. täna tahtsin sama teha, aga miski sundis mind kooli minema. vaevu-vaevu pidasin vastu seal.
olen tagasi reaalsuses ja pagana halb on, üldse ei meeldi.
kõik oleks nagu eriti rutiinne jälle. koos melanhoolia varjundiga. vaikides teen igapäevaseid toimetusi. sujuvalt liigun ühest kohast teise. tasa, rahulikult. mõtteid on liiga palju. kokkuvarisemine. sulen silmad ja hõljun reaalsusest eemale.
ma ei ole end ammu nii ebaproduktiivsena tundnud. koju jõudes ma lihtsalt olin ja siis vajusin voodisse. nüüd ma jälle lihtsalt olen, löön aega surnuks ja varsti poen jälle voodisse.
/.../
________________________________________________