pöff on ehk mis siis minu jaoks tähendab jälle möffi ehk magamata ööde filmifestivali. koju jõuangi vaid nendeks vähesteks unetundideks, ülejäänud aeg möödub krahlis ja erinevates kinodes. täna on veel viimane päev oma panus pöffile anda ja siis võib end juba täielikult ainult filmidele pühendada; siis saab vaadata seda, midea t a h a n, mitte seda, mida jõuan ajaliselt.
lask/pas douce oli näiteks üks filmidest, kuhu ma läksin seetõttu, et see kestis täpselt parajalt, et krahli jõuda. film ise mulle küll mingit erilist muljet ei jätnud, ses suhtes, et lugu oli võib-olla isegi pisut huvitav, aga teostusest jäi vajaka.
õhtul vaatasin filmi
m. küllaltki segane film, sürr, tekitas palju küsimusi, ent kaameratöö oli hea ja... aasia filmikunst on endiselt väärt asi.
dasepo vallatud tüdrukud on siiani kindlasti kõige veidram film, mida ma vaadanud olen. ei tea, kuidas küll selliste asjade peale tullakse..
täna ma vaatasin ühte ukraina + vene filmi -
orangelove. algul suhtusin sellesse pisut skeptiliselt, aga asjatult. see oli lihtsalt ilus, äärmiselt ilus film. kaadrid, valgus, näitlejad, hetked... film, mille puhul teostus oli esiplaanil, kõik need kaadrid, lugu jäi tahaplaanile.
õhtul mõtlesin, et võiks ju veel ühelt filmilt läbi hüpata.
kuningas ja kloun. ei tea, aga mulle eriti ei istunud. algus oli igav, siis läks vähe põnevamaks, siis ma vahepeal ei süvenenud ja lõpp oli jälle parem.
täna jälle. nüüd on aeg pisut puhata. kool on küll hetkel täielikult tahaplaanile jäänud. peamine on, et ma sinna kohale jõuaks.
________________________________________________