täna ilmselgelt ei ole minu päev. kõik, mis vähegi ebaõnnestuda sai, tegi ka seda. juba hommik algas igasuguste äparduste ja möödapanekutega. algul oli kiusatus üldse voodisse jääda, sisetunne juba hoiatas, et ei ole minu päev. ent siiski võtsin end kokku. bussis oli tahtmine linna tagasi sõita. piinlesin lõppude lõpuks viis tundi koolis, kauba peale sain kõhuvalu ja hiljem peavalu, ning tulin koju ära. täna on tegelikult ideaalne võimalus tasuta teatrit nautida, aga ei julge oma urust välja minna, pealegi olen liialt unine teatri jaoks. eks näis.
---
eile käisin kumus kunsti ammutamas. kohustuslikus korras käisin joan miró näitusel, mis paraku erilist muljet ei jätnud, sest sinna olid toodud suuremas osas mingid küllaltki mõttetud kritseldused. oli ka üksikuid pärle ja paremaid töid. ma ei väida, et miró mulle ei meeldi, vaatasin netis ka tema pilte ja tal on ju tegelikult palju hästi vahvaid töid. sürrealism on üldse mõnus, aga mõned tööd seal näitusel olid natuke liiga sürrid, et nad juba kaotasid mõtte.
igatahes, pärast sai ikka ülejäänud korrused ka uuesti läbi käidud, pooled asjad olid nähtud, aga no viimane korrus on mu lemmik, sest seal on lihtsalt nii vahvad asjad. vildakas piljard oli eriti tore! kahju, et vaid ühe mängu jaoks aega oli. aga noh, pärast jätkusid mängud juba mujal.
---
möödanikust ka_
reede oli superb! mina olin õnnelik ja teised olid head.
---
20 tolline widescreen lcd monitor - pagana harjumatu. aga lõpuks ometi näen ma värve ja asju normaalselt ja filme vaadata on ka ülimõnus.
---
see on nii totter, kuidas pühapäevast reede õhtuni olen ma üldjuhul suhteliselt masendunud või vähemalt on mul pidevad tujukõikumised; ebatsabiilne värk. reede õhtul ja laupäeval aga heas tujus. aga no mis teha, olen suutnud kooli enese jaoks nii vastumeelseks muuta praegu, sest jaksu ei ole, välised mõjutegurid ka ei soosi mind. aga küll ma kuidagi hakkama saan, andku mulle siis käskkiri mu põhjuseta puudumiste pärast, kui nad tahavad, ei huvita, mis see mulle ikka teeb, peaasi, et hinnetega korras oleks. sest ma tõesti ei jaksa enam seitsmendas, kaheksandas või üheksandas tunnis olla. hommikustesse isegi olen kuidagi jõudnud. õnneks nüüd peab vaid kaks korda nädalas end esimeseks tunniks kooli vedama, see lihtsustab asja.
---
loll kurbus. kurb lollus.
ma ei lepi kaotusega.
________________________________________________