oh seda elukest küll. nädala sees kipub ikka käest ära minema. lähed kolmapäeval korraks paarile dringile, kuid jõuad alles hommikul viie paiku koju. no ei ole reaalne! tund aega und ja kooli...või siis ka mitte, ma igatahes lasin mõnuga kooli üle ja magasin poole päevani.
ega tänagi lihtne ei olnud, lugesin pool ööd vonneguti "tšempionide einet" ja kirjutasin masinlikult ühiskonna töövihikut, magada sain napid paar tundi, seega koolitunnid möödusid külla üsna uimaselt ja mitte millestki aru saades.
ma armastan õhtuseid uinakuid ja neid kõige sürrimaid unenägusid, mida ma siis näen. niihea, niihea. õige varsti teengi ühe uinaku, et öised puudujäänud unetunnid veidikenegi tasa teha ja siis reede õhtu lainele minna.