head uut? ma ei tea, üldse ei ole sellist tunnet. südaööl vanalinnas purjus inimeste keskel trippida oli päris kohutav. ja seda õiget tunnet polnud. tahan siirast rõõmutunnet, õnnetunnet. aga ei miskit.
ilmselt mu tujutuses on süüdi ka hääle puudumine. teate, kui halb on, kui tahaks rääkida, aga ei saa. või noh..saab ainult sellise häälega, nagu oleks nädal aega kontsantselt joonud ja suitsetanud. õudne.
...ja vahepeal ei saa enam üldse rääkida. hääl kaob ja tekib muudkui.
ma enam ei jaksa hiliste hommikutundideni unetult voodis vedeleda. see on nii kurnav. läksin enne viit voodisse, nüüd on kell kaheksa. ja mul on nii kolekohutav olla. kurgus kipitab, mitte kurk ei valuta. tegin teed ja loodan, et see aitab mul magama jääda lõpuks.