ma lihtsalt armastan seda tunnet, kui ma tulen hommikul koju, seljataga pikk öö, ja hakkan sööma. fakin hell, nii kuradi hea. täna isegi pole nii hullu, sest sõin eile oma neli korda. kõht isegi pole tühi, aga söön ikka, et keset und ei hakkaks tühja kõhu pärast halb (tühi kõht on nii piinav ju, ei lase üldse magada!). päris sürr öö oli ka. mingi aeg kõik kadusid ära, aga jäin sellegipoolest sulgemiseni levikasse, sest no kisti tagasi sinna! mis sa ikka teed, kui töötajad sind kaasa veavad. oli päris huvitav, üldse ei taha mõelda, et homme on kool ja täna peab õ p p i m a.
olen vist viimaste ööde jooksul kõik oma elu probleemid, pseudoprobleemid ja positiivsed asjad läbi mõelnud. midagi selgeks muidugi ei ole mõelnud. nüüd vaikselt õpin mõtete blokeerimist ja suudan isegi enne hiliseid hommikutunde uinuda. eile muidugi ärkasin vahepeal üles ja nägin kardinate tagant päikesetõusu, ma arvan, et see oli päris ilus, aga ma ei jaksanud voodist tõusta.
neljapäeval olin 11 tundi tööl, magamata ja silmad pahupidi peas. häälest jäin ka päris ilma. kohutav, nii surnud ja tühja tunnet pole ammu olnud.
ilm on rõvedalt külm, trammis võib oma auravat hingeõhku näha. niu. tahan sooja.
sain ühe palga kätte eile(üleeile?). varsti peaks teise ka saama. ja see kuu ma rohkem tööd ei tee. loodetavasti ei tule neid niuniu kõnesid "sa oled mu viimane võimalus, paluuun homme tööle", sest tööd on ainult järgmise nädala lõpus ja siis ei kavatse ma kellelegi ühtegi heategu teha.
peaks vist voodisse pugema nüüd.
________________________________________________