pikk ja väsitav nädalavahetus ning
also väsitav vaheaeg selja taga. laupäeval tegin üle pika aja ajalugu ehk ei olnud hommikuni väljas, tegin vaid paaritunnise linnatripi. minu puhul on see midagi ebatavalist. selle asemel üritasin siis üksi kodus olekut nautida, enam väga ei meeldigi, sest õhtuks kraapisin (külm)kapist viimased toidujäänused ja sõin ära. ehk täna keegi tuleb ja toob süüa. :')
should start reading, yesnomaybe. see
countdown tekitab täiega masendust tegelikult, lugemisele kaasa küll ei aita. igatahes tean, millega tänase koolipäeva sisustan, sest praegu tundub uni palju parema ideena.
ma olen lootusetu. aga vähemalt on mul vahukoorekooki. mis tegelikult on vahukoorega üleujutatud maasikakook.
vahel ma mõtlen, et kes siin igapäevaselt mu uitmõtteid lugemas käivad. mõnd üksikut ma tean, aga tõesti ei kujuta ette, kes kõik teised võiksid olla. aga mingil määral mulle meeldibki.. kogu see salapärasus ja anonüümsus.