"ta on umbes nagu... levika maskott - ta on kogu aeg siin."
"sina ja rumm olete lahutamatud."
"sa oled mu lemmiktüdruk levikas."
"ta hakkab alati lõpuks rummi jooma." vot sellised asjad siis sellest nädalavahetusest.
pühapäevad on ametlikud pohmakapäevad. isegi, kui sa pole eelneval õhtul joonud. pühapäev tekitab väsimuse ja niru enesetunde ja see kolehalb teadmine, et järgmisel hommikul tuleb ebainimlikul ajal ärgata.
väga mõnus on see, et sel nädalavahetusel oli laupäev isegi et huvitavam kui reede. ilmselt seetõttu, et laupäeval sai vähe rohkem uute ja erinevate inimestega vesteldud ja tuju oli kah üsnagi kõrgel. kellakeeramine ei olnud just kuigi tore, tund väärtuslikust ajast läks lihtsalt kaduma. lisaks tekitas see kõik segadust ka ja seetõttu jõudsin uue aja järgi alles kell kaheksa hommikul koju. aga oli huvitav, oli.
tänane hommik enam niivõrd huvitav ei olnud, sest taaskord ei saanud ma voodist püsti ja lasin esimese tunni üle. ilus kevadilm ei motiveerinud üldse kooli minema, oli kiusatus vanalinna ja kohvi nautida, aga ma siiski ei teinud seda.
kool sunnib õpilasi valetama, sest aususe eest saab seal ainult pähe. kui sa ütled ausalt, et ei viitsinud eile või hommikul kooli tulla, siis pikapeale saad sa selle eest käskkirja ja kuulud halbade õpilaste nimekirja. kui sa aga kirjutad omale tõendi, et olid "haige", siis on kõik korras. mulle see valetamine ei istu, nagunii me kõik teame ju, et ega keegi ei ole ülepäeviti haige. kohustuslik vabatahtlik või vabatahtlik kohustuslik gümnaasiumiharidus (s.h. koolis kohal käimine). oijah.
kui kuskilt valutab või teeb haiget, siis tuleb sellele kohale veel teadlikult valu tekitada, sest nii läheb üle. ma näiteks väänasin oma sõrme terveks reedel.
ja reedel on diletantide avangard. kes oxforelli kooliläbule läheb, on jobu.
counting days...
________________________________________________