oh, tooge palun päike tagasi ja päästke mind ajaloost ning ma olen rahul.
dostojevski ütlus "inimene on saladus" peab ikka pagana hästi paika. endiselt ei suuda pea üldse erinevaid inimesi mõista, täielik müstika. äärmisel juhul paari inimese salakoodi suudab ajapikku lahti murda, aga siis tulevad jälle igasugu erinevad uued küljed välja.
ma olen päris-päris vihane selle pagana ajaloo peale praegu, absoluutselt ei oska ja ei huvita. kujutan ette, et kui riigieksami teeksin, kukuksin läbi ka. aga ma ei tee, haha! (ajaloo tunnid on ju ometigi kõige paremad magamiseks, joonistamiseks ja kirjutamiseks.)
loodan, et saan varsti magama. enne korraks viskasin voodile pikali, pärast püsti enam ei saanud, hirrmus.
viimased jõupingutused ja nädalake puhkust.
________________________________________________