nutt ja hala, nutt ja hala.
tänased saavutused? jooksin metsas saasta sees kaks kilti, mitte kunagi ei pea nüüd enam seda tegema. mitte kunagi ei pea enam monstrumit nägema. nüüd jäävad mulle veel vaid bussijooksud ja kella kaheksaks poodi jooksmised.
lisaks tegin kuuenda kõrvaaugu igavusest, halvast tujust ja enese proovilepaneku pärast (miskipärast arvasin, et ei julge teist korda seda nalja ise teha). ei pakkunud üldse pinget. lihtsalt veider tunne on nõela kõrvast läbi suruda, aga see on ka kõik.
kui siiani olen ma heatujuline olnud, pidevalt väike naeratus näol, siis täna oli küll see kokkukukkumismoment. tuju on nullilähedane, õppida ei viitsi. aeh.
________________________________________________