olen endiselt lootusetu. üks asi on ajaloo töö meelega maha magada, teine asi on selleks isegi natuke valmistuda ja kogemata maha magada. miks minuga alati nii juhtub. otseloomulikult ei viitsinud ma siis hiljem ka enam kooli minna, vaid luuserdasin kodus ja magasin ja nautisin sooja päikest.
võiksin nüüd endale lubada, et järgmine nädal õpin end lolliks ja teen kõik asjad ära. sest enam pole neid mitte kuskile lükata. pagan, nii ruttu läheb aeg.
täna tuli kevad tagasi ja sai linnas jalutada ja mochat juua. heahea.
praegu aga tuleb muti "kõrtsikammija" (ei ole vist raske arvata, miks see kõige südamelähedasema valikuna tundus
:') ) läbi lugeda.
Tahaks tunda ennast vabalt - miski muu ei loe
bailatada sõpradega - miski muu ei loe
et väljas oleks suvi ja kogu aeg oleks soe
ja miski muu ei loe - miski muu ei loeNoizmakaz - Miski muu ei loe
________________________________________________