miks peavad need viimased jõupingutused nii rasked ja tüütud olema. mõtted on kogu aeg nii mujal, et ei suuda keskenduda ju. (:
jälle löön käega ja lähen parem voodisse häid mõtteid mõtlema. milleks siis ometi varahommikud on, kui mitte ajalooga sõprussidemete loomiseks. kuigi mu suhted ajalooga on alati üsna vaenulikud olnud. oh seda laiskust.
kõrtsis istumisega pidi olema nagu unega: siis näeb inimene kõiksugu põnevaid asju, kogeb suuri tundeid ja talle tulevad pähe eriliselt lennukad mõtted, aga kui neid kohe ärkamise silmapilgul üles ei märgi, siis on kõik lootusetult kadunud.mihkel mutt.
________________________________________________