tühjus.
kuna ma ei oska midagi tarka kogu sülle kukkunud vaba ajaga peale hakata, siis ma lihtsalt magan kogu aeg. magan vist juba rohkem kui mu kassid. varsti muretsen omale elu ka, oleks aeg.
teisipäeval sai sel aastal esimest korda trammi taga oldud. nostalgia missugune.
lisaks olen ma praegu täiesti edukalt ignoreerinud fakti, et ülehomme on lõpukirjand. ikka ja alati oma suhtumisega "aega on.." lohutan end nagunii sellega, et see on asi, milleks polegi ju eriti miskit õppida, mina küll ei oska.
________________________________________________