võiks vist taaskord alustada lausega "ma olen lootusetu"
as in ma ei viitsinud reedel ka kooli minna, vaid magasin poole päevani.
it sure was great. neli puhkepäeva. taaskord sain inimestelt kuhjaga positiivset energiat ja loodan, et pean selle najal järgneva nädala vastu, sest ma kohe päris kindlasti pean nüüd asjalik ja tubli olema.
ühtlasi saavutasin mingi uue taseme vist, jõudes laupäeval kella kahe paiku päeval koju alles. aga hommik oli nii kena ja päikesepaisteline, et tegelikult oleks ju lausa häbi olnud seda maha magada. sest hiljem ma sellegipoolest magasin ilma koledaks. laupäeval õhtul-öösel oli täielik murphy. sel ajal, kui linna jalutasin, sadas päris kõvasti vihma, linna jõudes varsti jäi vihm järgi. koju jalutades hakkas jälle sadama.
mul on viimasel ajal nii palju
deja vu hetki olnud.
mõned asjad on viimasel ajal nii mõistmatud, vahepeal üritan mõelda ja aru saada endast ja teistest, aga tundub päris lootusetu, endiselt on peas üks suur küsimärk, ent koos naerunäoga, sest kõik on iseenesest hästi positiivne vähemalt. ei olegi alati vaja kõiki asju mõista, peaasi, et ise rahul oleks.