see on nii kolekohutavalt ebaaus, et sel harval päeval, mil sa ei saa välja minna, helistavad kõik sulle ja kutsuvad igale poole. kus te muul ajal olete..
ja ega see viimase õhtu 'õppimine' vist asja kuigi ei paranda, keskendumisvõime on null, sest miljon muud toredamat mõtet on peas. aga see kummaline stoiline rahu valdab mind ikka/jälle. tean, et failin päris kenasti täna, aga mis seal ikka. tahaks lihtsalt kaelast ära saada.
jääb üle vaid loota, et ma sisse ei maga. sest ma ei kujuta enam ette, mis tunne on kell 8 ärgata. ei õnnestu ju.
--
tahtsin hakata kirjutama "tahaksin olla püsisoojane", aga siis tuli meelde, et inimesed ongi ju püsisoojased. kuigi mulle tundub küll aeg-ajalt, et ma olen rohkem nagu kõigusoojane.
________________________________________________