Kuna ma õhtul midagi tarka teha ei viitsinud, seadsin sammud jälle kino poole. Tuleb ju siiski võimalust ära kasutada ja võimalikult palju filme sisse ahnitseda, teha noortefilmidega soojendust põhiprogrammiks. Kuigi õhtustest seanssidest ükski ei tekitanud seda emotsiooni, et tahaks kindlasti näha, pigem olid nad sellised, et võib kah vaadata.

Alustasin filmiga "Leroy", mis rääkis vähemustest ja nende probleemidest ning kõrvalteemana neonatsidest skinhead'idest. Vähemuste teema on ja ilmselt jääb veel küllaltki tükiks ajaks aktuaalseks, selles suhtes asjakohane film. Noortekas. Tüüpilise äraarvatavahappy end'iga, aga täiesti lõpp kiskus ikka väga käest ära, kui skinhead'id ja mustanahaline poiss bändi tegid ja nõnda õrnal häälel laulsid kõik.

Pärast paari sigaretti sai end uuesti Kosmose suure saali taharitta kerra tõmmata ja vaatama hakata filmi "Kaks maailma", mis rääkis Jehoova tunnistajatest. No minus tekitas see film küll sellise emotsiooni, et mitte iialgi Jehoova tunnistajaks ise hakata ei tahaks, sest neil on nii palju reegleid ja praktiliselt kõik on keelatud. Filmist jäi mulje, et see usk teeb vaid inimeste elu raskemaks, sellest tulevad lisaprobleemid muudkui.

Eilsega võrreldes jäid tänased filmid igatahes veidi nõrgemaks.

Just Film'i žüriis ma igatahes pettusin kohutavalt. Oli ka žürii platsis viimasel filmil ja juhtumisi istusid peaaegu minu kõrval. Pidevalt oli kuulda naerupahvakaid ja kommentaare. Jah, ka mina leian, et see on veider usk, aga ma ei pea ju seda kõike üle terve kinosaali kommenteerima ning naerma selle peale, kui neiu ei tohi meest suudelda. Väga lapsik käitumine nende poolt. Ja siis selliselt žüriilt oodatakse veel adekvaatset hinnangut filmide kohta ning nemad valivad ka võidufilmi. Õnneks teine film valitakse publiku poolt.

// 02:26