Esmaspäeval õnnestus mul siis ka lõpuks ära näha film "
Mina olin siin". Ütleme nii, et mingit rabavat emotsiooni ei tekkinud, päris külmaks ka ei jätnud... Ei oskagi täpselt mingit seisukohta võtta. Veidi üle keskmise vast ikka. Tambet Tuisu mängitud osatäitja Olari tekitas igatahes tülgastust.
Veider oli vaadata neid baaristseene, kus sa näed, et tegu on vana hea Hadesega (veidi) uues kuues. Ning kui baarist välja astutakse, on nad järsku mingi suvalise urkabaari ees. Noh, muidugi see urkabaar sobis tunduvalt paremini sinna konteksti, aga neil, kes Hadese ära tundsid, võis veider vaadata olla. Ju see kuri naabrimutt poleks Hadese ees lubanud filmida kah. :')
Ja et eliitkooliks oli Tallinna ülikooli U-maja. Häiriv, sest mõttes on sul ju teadmine, et tegemist on ülikooliga, aga filmis üritas too hoone gümnaasiumi rolli täita.
Eilset õhtut alustasin filmiga "
Mees, kes armastas Yngvet". Küllaltki mõnus ja lihtne vaadata, oli huumorit, oli draamat, rocki ja gei-temaatika. Soundtrack oli väga viis pluss (näiteks R.E.M, The Cure, Joy Division jne).
Teiseks filmiks oli juba tunduvalt süngem "
Tumedate liblikate kodu", mis oli küll läbi ja lõhki draama. Kõige rohkem meeldisid mulle peategelase Juhani mälupildid ta raskest lapsepõlvest, mis olid mõnusalt sünged. Ja isegi neis traagilistes stseenides leidus ilu, kogu see öine sinine valgus, valges kleidis naine oma beebit järve uputamas.. Filmi lõpp jäi kohati lahtiseks, andes mõtlemisainet.
Ja vot nii on lood alkoholiga:
Alkoholi liigtarvitaja on:
tööealine mees, kes joob
* nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini)
* korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini)
tööealine naine, kes joob
* nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini)
* korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini)
Allikas: inimene.ee
________________________________________________