Täna läks mul küll PÖFFi filmivalikuga veidi kehvasti. Kuna pidin terve päeva ka Kinomajas tööl olema, siis polnud just kuigi suurt filmivalikut.
Hommikul vaatasin Kosmoses filmi "
Kukkumine maa pealt", milles kahjuks pettusin. Filmikirjeldus oli paljulubavam kui film ise. Teostus jäi nõrgaks. Filmis olid üksikud kohad, mis mulle meeldisid.
Pärast seda filmi pidingi juba vaikselt Kinomajja minema, kus esimeseks filmiks oli "
Nõukogude lugu", mis oli täissaal ja rohkemgi veel. Ise ma ennast sellele seansile pressima ei hakanud, ent pärast läksin kuulasin režissööri juttu. Publik oli filmist vaimustuses igatahes, nii et ajaloohuvilistele kohustuslik film, reedel kell 14.00 on Sõpruses lisaseanss.
Muidugi vedas mul taaskord kaastöötajaga, kes seekord tuli tund aega hiljem kohale.
Järgmiseks vaatasin filmi "
Lõvipoeg", mis ei olnud samuti eriti minu tüüpi film. Filmi erakordsus seisnes muidugi selles, et see on (režissööri väitel) ainus film, mis Lääne-Pakistani hõimualadelt kunagi välismaailma on jõudnud ning et filmimiseks polnud luba ja seda tuli salaja ning ettevaatlikult teha.
Vahepeal kaalusin ka tänasele ööfilmile minna, aga siis mõtlesin, et tulen ja olen vahelduseks natukene kodus ka. Homme ehk saab paremaid filmielamusi.
Väikese põntsu mu tänastele filmidele pani ka pisike külmetus, mille ma nüüd selle ringijooksmise ja magamatusega olen saavutanud, organism ei pea vastu sellele kõigele. Menüü on ka üpris kasin olnud, täna vähemalt tõi PÖFF meile võileibu, aga muidugi ma just tund enne seda olin ühe samasuguse ära söönud. Olen praegu selle kõige vastikuma nohu saanud omale, millega vist täna kõiki kinokülastajaid häirisin. Õnneks Xymelin aitas natukene. Lähen söön s o o j a toitu nüüd.
________________________________________________