Järjekordne päev möödus kinost kinno seigeldes. Tänane filmivalik oli eilsega võrreldes ikka tunduvalt parem.
Hommik algas filmiga "
Hea riist", mille ma kohe algul küllaltki intrigeeriva nime pärast oma kavva lisasin. Film ise niivõrd intrigeeriv polnud. Küll aga oli üsna veider ja uudne lähenemine lapsepõlvetraumast ülesaamiseks. Küllaltki hea hommikune vaatamine.
Enne järgmist filmi oli tunnike aega, mille sisustasin apteegis sisseoste tehes. Õnneks sain Coffee In'ist tassi kuuma vett osta ning ühe Coldrex'i ära juua. Tegi olemise vähe inimlikumaks. (Ei, mul pole palavikku ega midagi sellist, nii hull ma ka pole, et palavikuga linnas ringi jookseks.) Igatahes oli tänaseks teiseks filmiks "
Ponyo mäe otsas", mis oli äärmiselt armas film. Jaapanlased oskavad.
Järgmiseks vaatasin filmi "
Pilt", mis oli ilus, kurb, tõsieluline. Kuna see film aga kestis kauem, kui kavas kirjas oli, siis pidin järgmise filmi suhtes ümber otsustama. Valisin kahe filmi vahel ja lõpuks läksin Kosmosesse vaatama poliitilist satiiri "
Il Divo", mis oli ilmselgelt vale valik siiski. Kuna ma olen äärmiselt poliitika- ja ajalookauge, siis ei olnud see film minu jaoks. Ei pakkunud absoluutselt pinget, igav, tekitas vaid und. Mulle meeldis filmis ainult üks koht valge kassiga. Aga see on ka kõik. Ent ometi oli praktiliselt täissaal. Ent nii mõnigi jalutas suhteliselt seansi algul minema, mina seda tegema ei hakanud.
Pärast igavat ja unisekstegevat seanssi mõtlesin, kas minna ööfilmile või mitte. Otsustasin siiski minna, sest tahtsin päeva veidi parema filmielamusega lõpetada. Ja see oli õige otsus, filmiks oli "
Kottpea", mille idee oli päris geniaalne. Nagu kirjelduses lubatud, sai naerda ning mõned kohad ka ehmatasid veidi.
________________________________________________