Ajusurm, varjusurm..?
See kõik siin mõjub nii hävitavalt, laastavalt. Kehale, vaimule. Halb energia.
Ja endiselt meeldib mulle kurta, kui igav mul on, kuigi võiks lugeda, filme vaadata või Internetis tegevust leida, aga miski ei ahvatle, miski ei tundu põnev, sest ma lihtsalt ei viitsi. Kohustustega ka ei viitsi tegeleda. Tähtajalised asjad suudan ära teha, aga võlad vanast ajast... nendega ei viitsi üldse tegeleda, sest keegi pole teinud ettekirjutisi, mis kuupäevaks need lõpuks ära teha tuleb. Raske.
Ilusate inimeste eraelu hävitasid kirglikud võõrad. Nüüd saan kõik oma ütlused lõpetada, kaheksatunnine vahe tuli sisse, selle aja jooksul sai veiniga sinasõbraks saadud ja muidu ka, väga tore. Hea, et võtsin siiski end kokku ning sain väsimusest võitu ja välja läksin. Jälle parem. :) Nüüd ei tohiks suurt probleemi olla, et paar koolipäeva üle elada. Laivis inimestega suhtelmist ei ületa miski. Ja seepärast ongi kohati nii nüristav see üksi elamine.. Ilmselt teeb selle kuidagi ebameeldivamaks suur ja kõle korter. Elutuba ja teine magamistuba on täiesti mittevajalikud. Ja on ju suhteliselt totter üksi kolmetoalises korteris elada... koos kolme kassiga. Kuigi ega ma teda koju ka ei oota.
Lovely mornings.
________________________________________________