Saaks ma nüüd isegi aru, mis minuga toimub.
Veider oli käia neljapäeval Tartus ja mitte näha ühtegi sõpra. Vaid hoopis hunnikus nutvaid ja leinavaid sugulasi ja muid inimesi..
Vahel on nii vähe vaja heaks enesetundeks. Sooja kevadpäikese käes aknal jalgu kõigutada, šampust juua ja suitsetada on ikka mõnus küll.
Aga üldkokkuvõttes on äärmiselt tujutu olek. Piisas vaid mingist väikesest tõukest, et kõik minusse kogunenud negatiivsed emotsioonid nüüd väljapääsu otsiks. Eks peab midagi välja mõtlema..
________________________________________________