Ma ei tea, kui suur on ikka võimalus, et sa satud Levikas vestlema inimesega, kes läheb pühapäeva hommikul sinuga samale lennukile. See urgas on ikka üks väärt koht, pole midagi öelda. Lubasime lennukis oma vestlust jätkata, olgugi, et mõlemad oleme sel kellaajal ilmselt üsna surnud. Ja ma eile taasavastasin, kuidas mulle meeldib baarileti ääres istuda ja lihtsat jälgida kõike toimuvat.
Infernos on ka nüüdseks ära käidud ja tagasi küll ei lähe. Vägistasime kõik oma kolm lagritsamaitselist rummiviinakokeili alla ja läksime minema. Tasuta kokteili kohta käis kah.
Ja eile ma avstasin, et mulle täitsa meeldib ringi joosta ja asju ajada. Tekitas hetkeks tunde, et ma olen ka nüüd suur ja asjalik inimene, kes jookseb mööda panku ja muid asutusi. Sain oma biomeetrilise passi kätte, muutsin pensionisammast (iga kord nad jauravad pensionisambast, kui ma panka satun) ja kulutasin miljon krooni.