Kahe telefoniga ringi käia on üsna veider. Olgugi, et tegelikult pole hetkel kummagi telefoni järgi suurt vajadust, aga nii igaks juhuks. Ilma telefonita tunnen end alasti ja kuna kõik oluline info on eesti telefonis, siis kannan ka seda kaasas. Lisaks on telefon mu ainsaks kellaks.
Üritan poole silmaga Kill Bill 2 vaadata ja üldse ei kutsu süvenema. Esimeses osas ikka verd lendas kogu aeg ja sai naerda, teine on päris nõrk selle kõrval.