Ma ei ole kunagi sellest sõbrannadega koos shoppamisest aru saanud. Minu meelest üks kõige tüütum ja ebameeldivaim variant poodides kolamiseks. Üksi poodides käies oled sa iseenda boss. Ise tead, kaua kuskil poes oled ega pea teiste järgi ootama. Kellegagi koos olles peab aga tema järgi ootama ja tema peab sinu järgi ootama. Mulle see variant üldse ei istu. Olen täiesti võimeline ise asju valima ja otsustama, mul pole vaja kellegi teise arvamust. Pigem on see tüütu, kui keegi kõrval näiteks pidevalt kommenteerib, kuidas temale ikka see ja teine asi absoluutselt ei meeldi. Lõppkokkuvõttes olen ju siiski mina see, kes antud asju lõpuks kandma hakkab. Vahet pole ju. Ja seega olengi mina see imelik, kes sõbrannaga koos hoppama minnes ütleb näiteks, et 2 tunni pärast kohtume seal ja seal. Või juhul, kui ma ka satun kellegagi koos poodides käima, siis seda vaid hetkeks ja üldiselt ma sellisel juhul ei suuda valikusse eriti süveneda. Vot siis. Sõbrannad on pikal shopinguretkel vajalikud kohvi- ja suitsupausiks. Muidu eelistan ma, et mu kaaslaseks on hea truu iPod.
Mulle meeldivad pühapäevad, sest siis on söögiks peaaegu alati mu lemmikliha.
Mulle meeldivad esmaspäevad, sest siis on söögiks imehea pasta. Ja siis saab TV3 kodulehel nautida järjekordset Superstaari finaali. Kuigi Eesti rahva maitsest ei saa ma endiselt väga aru. Vähemalt suutis Jaanus seekord tõestada, et on finaalikohta väärt, sest Alenderit laulis ta küll superhästi. Samas Ott suutis minu meelest täielikult ära rikkuda ilusa Alenderi loo. Mind häiris juba ühes varasemas voorus see, kuidas ta kõigi väldetega nii puusse paneb ja venitab sõnu täiesti jubedalt, jättes kerge mulje, nagu ta emakeel oleks hoopis vene keel. Ja üleüldse on ta igav. Esmaspäevade teine hea asi on see, et saab Dexteri uut osa vaadata.
Ühesõnaga igas päevas on vist midagi head. Kindlasti on.
Paar päeva tagasi oli MTVs mingine The Killersi
live. Täiesti üllatavalt sitt oli see. Sound oli perses ja üldse nad tundusid seda kõike tegevat sellepärast, et peab. Mitte selle pärast, et tahaks. Pettumus. See, kui bänd/artist teab, et ta on kuulus ja teab, et rahvas nagunii tahab kontserdile tulla jne, ei tähenda, et tohiks asja nii muuseas teha ja veidi nagu käega lüüa. Inimesed tahavad ju kontserdil näga sama head ja parematki esitust nagu nad on harjunud nägema muusikavideotes.
________________________________________________