
Holland mõjub ikka hästi. Hingele, kehale, vaimule. Muremõtted ja üldse negatiivsed mõtted on enamjaolt peast pühitud, söögiisu on tagasi (igatsesin siinset toitu!) ja mõtlen põnevusega eelseisvatele kuudele. Nii palju seiklusi on ees. Tahan nüüd võimalikult palju teha ja näha! Kui esimesed neli kuud siin olid ehk rohkem aeg iseendale, puhkamisele, olemisele.. siis nüüd on aeg asjalikumaks hakata. Tuleks vaid kevadisemad ilmad ruttu-ruttu!
Muidugi on natuke nõme tunne, et Eestis kõiki asju siiski korda aetud ei saanud, aga mis teha, mul kahjuks või õnneks on põhimõtted. Ja nende põhimõtetega teen haiget endale. Ja vahel ka teistele. Mis seal´s ikka, hetkel olen kõigest eemal ja panen Eesti elu-mured-mõtted sahtlisse peitu ja ei puutu neid enne Eestisse minekut ja naudin siinset elu hoopis. Kevadel peaks aga reaalselt tegelema selle juraga. Vastasel juhul ma ei kujuta elu Eestis ette enam. S.t, kujutan küll, aga see oleks täpselt samasugune nagu enne sealt lahkumist. Ja seda ma ei taha. Tahan, et suudaksin Eestis olla sama õnnelik ja positiivne kui siin. See on raske, seda ma tean, sest Eestis on seda negatiivsust lihtsalt nii palju, aga pean õppima sellest üle olema ja siit lihtsalt hunniku positiivsust kaasa võtma!
Kokkuvõttes: tunnen end jälle suurepäraselt ja nii hea on tagasi olla. :)