Ma olen viimasel ajal nii paljudes inimestes pettunud. Ei tasu vist enam mingeid ootusi seada ja tasub vaid iseendaga arvestada. Nii on vähemalt väike võimalus ka positiivselt üllatuda.
Aga kurvaks teeb siiski. Et inimesed annavad alusetuid lubadusi ja räägivad suure suuga igasugu asju. Enam ei usu. Enam ei ole nii naiivne.
Nüüd tuleb vaid tujutust olekust üle saada ja siinsee eluga uuesti harjuda. Pole veel päevagi siin olnud, aga juba on suur tahtmine kuskile minna, uusi kohti näha. Olen vist tripipisiku külge saanud. Ei suuda ühes kohas enam pikalt olla.
Lumeigatsus tekib ka juba. Selle paari nädalaga hakkas mulle lumi täitsa meeldima. Ja ennemini lumega kaasnev libedus kui lihtsalt jääs kõnniteed. Samas mingi tüüp rulluisutas eile Leidenis. Igati normaalne. Aknast välja vaadates tunudb mõnus soe päikesepaisteline ilm olevat, tegelikkuses on ikka jahedavõitu.