Kui algul oli kuidagi veidi imelik ja kõhe suures majas üksi olla, siis õhtupoole sain aru, kui väga mulle seda vaja on olnud. Ma ei mäleta, millal ma viimati sain täiesti üksi olla (pool päeva ei lähe arvesse!). Nii hea on vahel olla üksi iseendaga. Tegin süüa, kuulasin muusikat ja raadiot (köögi muusikasüsteemist saan eesti raadiokanaleid kuulata), käisin hoovis külmetamas, jõin veini, mängisin Guitar Herot (esimest korda elus muuseas; kitarri ma mängida ei oska, trummidega sain enam-vähem hakkama ja trummid panevad mõnusalt kaasa elama ka)...
Homme jälle! Veel üks täispikk päev üksi. Nii hea. :) Ma arvan, et see on päris kosutav enne Londonisse minekut, kus sellist rahu ilmselgelt ei saa. Puhkan end välja kõigest ja kõigist, et jaksaks jälle sotsiaalne olla ning mitte liigselt närvi minna suurte rahvamasside keskel.
________________________________________________
