
Igavene väsimus.
Aeg lendab.
Miski nagu morjendab viimasel ajal.
Kevad tähendab värsket algust. Tahaks ise ka mingis osas... nagu värskelt alustada. Mingit muutust tahaks. Mis tähistaks uue algust. Aga targem on vist end tagasi hoida, sest minu puhul muutus on enamasti juuste maha lõikamine või värvimine ja pärast selle kahetsemine. Kuigi viimasel ajal tahaks oranže juukseid tagasi, mõnus rõõmus värv. Aga pole mõtet, sest ennast teades lõpetan alati pärast selliseid eksperimente üsna pea taas brünetina.
Eile sain šoki. Selline tunne, et varsti pole kuskil Internetis ka enam mingit privaatsust. Valed inimesed avastavad valed kohad. Ja kuigi ma enamjaolt ei salli näiteks suhtlusportaalides seda meeletud privaatsust (noh, et fotoalbumid jne pannakse privaatseks), siis tegelikult olen ma viimasel ajal aina enam seda mõistma hakanud. Sest paraku on komme valedel inimestel valedesse kohtadesse ronida ja seega on parem, kui kõik on privaatne ja soovimatu silmapaar ei näeks su albumeid ja mida kõike veel.